Soojusisolatsioon on mugava sukeldumise võtmeelement. Kui sa ei külmeta ja tunned end vees mugavalt, siis sa mitte ainult ei säästa õhku, vaid suurendad ka oma ohutust lämmastikuga küllastumise, väsimuse ja keskendumisvõime osas.

Hetkel, kui vette astute, sukeldute oma keha vette, mis on külmem kui kehatemperatuur (välja arvatud erandjuhtudel). Isegi mõõduka temperatuuri juures jahtub organism pikaajalise kokkupuute järel maha ja võib tekkida isegi hüpotermia.

Kas olete kunagi olnud sukeldumisel, kus teil oli nii külm, et teil olid lausa külmavärinad? Külmavärinad on hüpotermia sümptom. Teised sümptomid, mis võivad esineda või olla hüpotermia märgiks, on kohmakus, segadus, halbade otsuste tegemine ja energiapuudus. Vastupidavate jaoks on külm vesi selline, mis on paarkümmend kraadi Celsiuse järgi. Kuid enamiku jaoks on see kõrgem temperatuur, mõned ütlevad isegi, et külm vesi on 22-24 kraadi Celsiuse järgi. Olenemata sellest, millise näitaja me võtame, kui teil on sukeldumise ajal külm, on see kohutav. Kui teil hakkab külm, mõtlete sellele, kuidas end soojendada, ja võib-olla isegi mõtlete, millal sukeldumine lõpuks lõpeb. Soojusisolatsiooni puhul on saadaval kaks võimalust, kuiv või märg. Allpool leiate mõned argumendid kuivülikonna kasuks.

Kui sukeldute kuivülikonnaga, on teil soojem kui märja ülikonnaga, sest olete algusest peale kuiv. Lisaks saate valida alusülikonna paksust ja reguleerida soojusisolatsiooni vastavalt veetemperatuurile ja oma eelistustele. Neile, kes pole kunagi kuivülikonnaga sukeldunud, selgitame, et külmas vees kuivülikonnaga sukeldumine sarnaneb külmal päeval õue minekuga. Olete külmas keskkonnas, tunnete, et on külm, kuid hoiate sooja ja olete KUIV.

Lisaks ilmselgetele küsimustele on kuivülikonnaga sukeldumisel võrreldes märja ülikonnaga ka teisi tingimusi. Sukeldumise sügavuse suurenemisega mõjutab meid Boyle'i seadus (rõhk). 10 meetri sügavusel surutakse märg ülikond kokku 50%. 30 meetri sügavusel mõjub teie märjale ülikonnale rõhk, mis on võrdne 4 atmosfääriga, mis tähendab kokkusurumist umbes 25%-ni ülikonna algsest paksusest. Märja ülikonna kokkusurumine võib mõjutada ujuvust ja soojusmugavust põhjas viibimise ajal. Paljudel juhtudel on kõige külmem vesi just põhjas.
Sügavamale kuivülikonnaga sukeldudes surutakse ülikond kokku, kuid selle tegelik paksus ei muutu. Mugavuse säilitamiseks lisate õhku kuiva ülikonda. See õhuruum võimaldab säilitada soojust ja ujuvust kogu sukeldumise vältel. Kõige huvitavam on see, et kui põhjas on külmem, hoiate sooja, olete kuiv ja tunnete end mugavalt.​

3. LÄMMASTIKUGA KÜLLASTUMINE
Isegi dekompressioonivabade sukeldumiste ajal küllastub organism sukeldumise ajal lämmastikuga. Enamiku sukeldujate jaoks piisab 3-minutilisest ohutuspeatusest, et eemaldada lämmastik organismist ja ohutult pinnale tõusta. Erinevate dekompressiooniga tegelevate teadlaste uuringud on näidanud, et soojas vees dekompressioon soodustab lämmastiku vabanemist rohkem kui külmas vees. Kuivülikonnaga sukeldudes hoiate soojusmugavust kogu sukeldumise vältel ja hoiate sooja olulise ohutuspeatuse (või dekompressioonipeatuse) ajal, kui olete lõdvestunud ja enamasti vees liikumatu.

LEIA BARE ÜLIKOND
 BARE pakub mitmesuguseid kuivülikondi trilaminaadist/cordurast või pressitud neopreenist sukeldujatele alates algtasemest kuni tehnilise tasemeni ning professionaalsetele sukeldujatele, sõjaväele, politseile ja tuletõrjele.